Vana maja küttesüsteemi uuendamine – millega peab arvestama?

Paljud vanemad majad kasutavad endiselt traditsioonilisi küttesüsteeme, mis võivad olla kulukad, ebamugavad ning keskkonda saastavad. Pelletiküte pakub jätkusuutlikku alternatiivi, olles efektiivne, automaatne, puhas ja keskkonnasõbralik. Pelletikütte kasutuselevõtt võimaldab mitmekesistada kütteallikaid, vähendades samal ajal süsinikujalajälge ning suurendades majapidamise üldist energiatõhusust. Millistel juhtudel võiksid vanade majade omanikud kaaluda pelletiküttele üleminekut ning millega sel puhul tuleks arvestada?

Pelletiküttele ülemineku eelduseks on, et majas on olemas vesikeskküttesüsteem, olgu siis põrandakütte, radiaatorite, kalorifeeride, seina- või laekütte näol. Kui hoones on varem kasutusel olnud näiteks õli- või gaasiküte ja katel on heas seisukorras, võib täiesti piisata olemasolevale katlale uue pelletipõleti paigaldamisest. Sama kehtib ka tahkeküttekatla puhul, kui soovid minna halupuudega kütmiselt üle pelletiga kütmisele. Uue põleti paigaldamine olemasolevale katlale on kõige lihtsam, kiirem ja odavam moodus – töö võtab aega kõigest kaks tundi ja maksab umbes 2000€. 

Juhul, kui ka katel ise vajab väljavahetamist, on tööd mõnevõrra rohkem ja investeeringu maksumus jääb vahemikku 7000-7500€. 

Õhk-vesi soojuspump on samuti ökonoomne, kaasaegne ja keskkonnasõbralik küttelahendus, kui majas on põrandaküte või madalatemperatuurilised radiaatorid. Vanades majades on aga tihti radiaatorid, mis nõuavad kõrget temperatuuri ning seda välja andes langeb soojuspumba efektiivsus oluliselt. Kriitiline punkt saabub sel juhul juba umbes null kraadi juures. Pelletikütte puhul pole vahet, kas majas on põrandaküte või mistahes tüüpi radiaatorid, kütab ikka ühtviisi hästi.

Kui majas on tahkeküttekatel, mida köetakse halupuudega, kas seda on mõtet pelletikütte vastu välja vahetada? Kui hindad mugavust ja enda aega, siis kindlasti on. Halupuudega küttes, kui jõuad õhtul hilja koju, pead esimese asjana puid tassima hakkama. Sooja saad alles paari tunni pärast. Hommikul on veel soe, aga seejärel hakkab temperatuur langema ja järgmisel õhtul on toas jälle ainult 15-17 kraadi sooja. Akumulatsioonipaak peaks olema piisavalt suur, et hoida kodus pidevalt stabiilselt sooja temperatuuri. 

Pelletiküttega neid muresid ei ole – pead ehk kord nädalas katlast tuhka välja võtma ja pelleteid mahutisse juurde panema, aga igapäevane puude tassimine, ajakulu ja külmetamine jääb ära. Katel töötab täiesti automaatselt ning saad seda interneti teel seadistada, ükskõik, kus parasjagu viibid. Sinu kodu on alati mõnusalt soe ja koju jõudes saad lõõgastuda ja nautida ühist aega pere seltsis. Enamik meie tänaseid eramajaomanikest kliente lähebki pelletiküttele üle just halupuude pealt.

Uute majade puhul on üsna tavaline olukord, kus küttesüsteemiks valitakse õhk-vesi soojuspump ja pärast esimest käredat talve pannakse pelletikatel lisaks. Sügisel ja kevadel on soojuspump hea ja ökonoomne valik, kuid Eesti talve külmematel päevadel jääb paraku nõrgaks.

Eramajaomanik saab soovi korral pelletiküttele üleminekut finantseerida ESTO järelmaksuga, samuti on võimalik taotleda pangalt renoveerimislaenu.